100 paika Eestis - top 5 matkarada
Posted on January 21, 2024 • 4 minutes • 760 words
Nagu lubatud sai, panen siia siis mõned top 5 tüüpi postitused ka. Kokku tuleb neid kuus ja esimesena siis toon välja mulle enim meeldinud matkarajad, mis sai selle “Eesti 100 paika” raames ette võetud. Need viis rada ei ole mingis järjestuses, kõik on ägedad ja omanäolised ja kindlasti külastamist väärt!
Harilaiu rada
Oktoobrikuise sügistormi aegu käisin ma Saaremaal ja siis ühel laupäevasel hommikul suundusin esimese asjana vaatama Kiipsaare tuletorni. Selleni jõudmiseks peab ette võtma Harilaiu matkaraja kuna see viltune tuletorn jääb mainitud poolsaare tippu. Õigemini merre, poolsaare tipu kõrvale.
Harilaiu rada teeb ringi ümber poolsaare, pikkust on sel umbes 11 kilomeetrit ja tol ajal, kui mina seal käisin, nägi seal suuri laineid, Kiipsaare tuletorni, papist hüljest rannas ja ka Vilsandi oma tuletorniga paistis hästi kätte ära. Kogu see mereäärne rada tormise mere ja vahelduva päikesepaistega oli ootamatult lahe! Efektne oli ka see, kui avamerelt tulevad lained said kokku saarte vahelt tulevatega ja siis murdusid vastu üksteist, pritsides valget vahtu madalal lendavate kajakaparvede sekka. See vist on ka see mehhanism, mis muudab selle Harilaiu poolsaare rannajoone niiivõrd muutuvaks ja on “viinud” Kiipsaare tuletorni sinna, kus ta praegu asub – merre. Kohe kui matkaring lõppes, teadsin, et see rada läheb lemmikute hulka.
Harilaiu matkarada (6/11 km) - RMK
Poruni rada
Teises Eesti servas, Ida-Virumaa metsades asub Poruni matkarada. Kuulub see Alutaguse rahvuspargi alla ja selle alguspunkti jõudmine on juba omaette reis. Autoga lõuna poolt tulles saab sõita peaaegu Vasknarvani välja, seejärel sõites läbi paari väiksema küla kuni Narva jõeni välja ja siis veel veidike mööda jõeäärt põhja poole. Ilusad vaated tervitavad juba enne matkarajale jõudmist.
Rada ise kulgeb mööda Poruni jõge ja on visuaalselt ilmselt kõige lahedam siis, kui puud on rohelised või sügiseselt kollased. Ise sattusin sinna novembri paiku, juba siis kui lombid olid jääs ja öökülm oli teemas. Selle vaatamata oli tegu põneva rajaga. Teeäärsed sildid kirjeldasid lisaks loodusele ka ajaloolist tausta ja üks hetk avastasin end kõndimast vanade maailmasõjaaegsete kaevikuliinide kõrval. Rada läheb lõpus veel ka suurte Narva poolt tulevate elektriliinide alt läbi ja lõpeb väikese RMK lõkkeplatsiga, kus on ilus vaade Poruni jõe suudmele ja Narva jõele. Seal lõunat süües tuli tervitama ka üks imepisike tore hiireke, kes otsustas mu juustule hambad sisse lüüa ja oleks äärepealt teetassi ära uppunud. Tagasiteel sattusin peale veel ka ühele metsseakarjale, kes mind kuuldes tuhatnelja kuskile metsa poole pages.
Meenikunno rada
Tartlastele tuttav kant ilmselt, tore rada mööda raba, mis viib mööda ka paarist järvest. Tee peale jääb ka vaatetorn ja mitu RMK objekti, kus saab korraks aja maha võtta. Pool rajast läheb ka läbi tihedama metsa, mis on teisipidi tore.
Selle “Eesti 100 paika” ettevõtmise raames sattusin sinna uuesti vist kolmandat korda, sel korral hoopiski jaanuarikuus, kus väljas oli krõbe miinus ja kõik oli valge. Rabad kipuvad olema üldiselt sellised rahulikud ja mõnusad paigad, kus jalutada, aga talv muudab need ikka veel eriti vaikseks. Kui pole varem sattunud, siis kindlasti soovitan minna sinna ka lumisemal ajal!
Meenikunno matkarada (5,8 km) - RMK
Männikjärve rada
No seda kanti ei saa ka kuidagi top 5 nimekirjast välja jätta. Kui keegi peaks küsima, milline selle nimekirja viiest kohast on see kõige kõigem, siis ilmselt ütleks selle nime. Kogu Endla looduskaitseala on mulle endale kuidagi ikkagi kõige rohkem meeltmööda olnud, ilmselt selle mitmekülgsuse tõttu. Kui see kant korralikult läbi tatsata siis näeb väga efektset rabamaastikku Männikjärve näol, ilusaid metsaradu, veidike ürgsemat ja vähemkäidud metsa kah, Endla järve (Eesti kõige saarterohkem järv!) ja muud põnevat. Kuna radu on seal erinevaid, siis saab ka täpselt oma suvale vastavalt valida, kui pikalt ja kus kandis ringi kõndida. Vesisemal ajal soovitan võtta korralikumad saapad kaasa.
Männikjärve õpperada (7,3 km) - RMK
Männikjärve matkarada (2,2 km) - RMK
Alutaguse rahvuspark
Kuigi Poruni rada sai juba mainitud, siis ka Alutaguse rahvuspark ise oli üks sajast kohast mu nimekirjas. Selle linnukese kirjasaamiseks käisin talvel matkamas Kurtna kandis. Ida-Virumaa radadele ei olnud ma eelnevalt väga jõudnud, seega oli ka see kant minu jaoks uus ja huvitav. Kuigi põlevkivitööstus on suurt osa ümbritsevat loodust hävitanud, siis Kurtna kant oma lugematu arvu järvedega on jäänud kenasti puutumata ja sealt leiab terve posu risti-rästi paiknevaid teid matkamiseks jalgsi või rattaga. Talvel kuskil järve äärest leitud pingikese peal päikese käes rahulikult lõunat süüa oli väga meeldiv aga kujutan ette, et rattaga mööda neid radu tuhiseda oleks ka põnev, kindlasti tulen siia tagasi.
Soovitan kõigil tulla avastada Alutaguse rahvusparki, kipub see ilmselt olema selline koht, kuhu Tallinnast või Tartust just igapäevaselt ei jõua. Discgolfi mängijad leiavad siit ka muidugi lahedad rajad mängimiseks Alutaguse spordikeskusest!