100 paika Eestis - top 5 ägeda loodusega kohta
Posted on April 22, 2024 • 2 minutes • 360 words
Kui matkarajad okasmetsades või keset raba lookleval laudteel kipuvad muutuma üheülbaliseks ja tahaks vahelduseks näha Eesti looduses midagi muud põnevat ka, siis järgmised 5 kohta võiks seda sügelust veidi kratsida.
Piusa koopad
Liiga palju mägesid ja neis peituvaid koopaid Maarjamaal ei näe, aga Piusal saab vähemasti veidikene maa alla vaadata. Liivakivisse on uuristatud klaasiliiva tootmiseks suured käigud, mis tänaseks on suuresti varinguohu tõttu küll suletud, aga piiluda (väikse raha eest) saab ikka, lisaks on seal ümbruses metsa vahel jalutades näha tervet hulka väiksemaid koopalaadseid tooteid. Tasub tiir ära teha, kui pole veel sattunud sinna.
Jägala juga
Kui Valaste juga on selline pisike oja, mis lihtsalt hästi kõrgelt mere poole langeb, siis Jägala on hoopis teisest puust nähtus. Sattudes ise sinna esimest korda, siis tekkis täitsa “vau” emotsioon, ei osanud oodatagi Eestist taolist kohta. Jägala juga on ka Eesti kõrgeim naturaalne juga, seda seetõttu, et Valaste ja teised põhjaranniku paekaldal olevad joad on tehislikud, saades oma vee kuivenduskraavidest.
Kaibaldi liivik
Hiiumaal Kärdlast veidi eemal männimetsade vahelt leiab ühe veidi huvitavama nähtuse: Eesti suurima liiviku. Meenutab täitsa kõrbe, olles skaalalt siiski Eesti-mõõdus. Ka selle liiviku näol ei ole tegemist loodusliku tekkega kohaga, tekkis see nimelt 2. maailmasõja ajal põlenud metsatuka asemele, kuhu loodi tankide õppeväljak. Tänase päevani on õhust vaadates näha sellist ringilaadset liivavälja, kus aegu tagasi siis sõjamasinad ringi tuuritasid.
Aidu karjäär
2012 aastal suletud pealmaakaevandus on tõesti vaatamisväärsus omaette. Sealsetel radadel ringi tuiates näeb väga põnevat tehismaastikku, mis tekitab veidi sellise “uncanny valley” laadse efekti, tundub justkui looduslik, aga midagi on nagu paigast ära. Tänaseks päevaks leiab sealt tuulikuid, veespordikeskuse ja selle tarbeks rajatud suure kanali (oluline detail: selle kanali kaevasid kaks ekskavaatorit, nimedega Tark Öökull ja Aidu Kajakas) ja ka muid puhkamisvõimalusi.
Vilsandi
Lisaks Tättele leiab siit saarelt ka kindlasti huvitavat loodust kamaluga. Jõudes tuletornini, näeb põnevat rannajoont, mis koosneb merepinnast kõrgemale ulatuvatest väikestest kaljudest. Ka saarest eemal olevad laiud on pigem sellised kaljud kui lihtsalt liivased lapid meres, tormise ilmaga lainete murdumist vastu neid laide on tore vaadata. Vilsandi saare nime päritolu üks teooriatest viitab ka rootsipärasele “kalju” ja “maa” sõnapaarile (fels ja land). Kui sinna satute, tehke kindlasti tiir peale kogu saarele, rannast leiab väga mõnusaid peatumispaiku!